Vahelduvvooluahelas antakse koormusele toiteallikast kahte tüüpi elektrienergiat: üks on aktiivvõimsus ja teine ​​reaktiivvõimsus. Kui koormus on aktiivkoormus, on tarbitav võimsus aktiivvõimsus, kui koormus on mahtuvuslik või induktiivne, on tarbitav võimsus reaktiivvõimsus. Aktiivvõimsus, pinge ja vool samas faasis (vahelduvvooluvõimsus on aktiiv- ja reaktiivvõimsuse vahe), on pinge ja voolutugevuse korral tegemist induktiivse reaktiivvõimsusega; kui vool ületab pinge, on tegemist mahtuvusliku reaktiivvõimsusega.

Aktiivvõimsus on elektrienergia, mis on vajalik elektriseadmete normaalseks tööks, st elektrienergia muundamiseks teisteks energiavormideks (mehaaniline energia, valgusenergia, soojus). Näiteks: 5,5 kilovatti elektrimootori puhul muundatakse 5,5 kilovatti elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, mis käitab veepumpa või viljapeksumasinat; mitmesugused valgustusseadmed muundatakse valgusenergiaks, et inimesed saaksid elada ja töötada.

Reaktiivvõimsus on abstraktsem mõiste; see on elektrienergia, mida kasutatakse elektri- ja magnetväljade vahetamiseks vooluahelas ning magnetvälja loomiseks ja säilitamiseks elektriseadmetes. See ei tööta väliselt, vaid muundatakse teisteks energiavormideks. Iga elektromagnetilise mähisega elektriseade tarbib magnetvälja loomiseks reaktiivvõimsust. Näiteks 40-vatine luminofoorlamp vajab valguse kiirgamiseks üle 40 vati aktiivvõimsust (ka ballast peab tarbima osa aktiivvõimsusest), kuid ballastimähis vajab vahelduva magnetvälja loomiseks ka umbes 80 reaktiivvõimsust. Kuna see ei tee välist tööd, nimetatakse seda ainult "reaktiivseks".