Vahelduvvooluahelas antakse koormusele toiteallikast kahte tüüpi elektrienergiat: üks on aktiivvõimsus ja teine ​​reaktiivvõimsus.Kui koormus on takistuslik koormus, on tarbitav võimsus aktiivvõimsus, kui koormus on mahtuvuslik või induktiivne koormus, on tarbimine reaktiivvõimsus.Aktiivvõimsuse pinge ja vool samas faasis (vahelduvvoolu võimsus on aktiiv- ja reaktiivvõimsuse vahe), kui pinge ületab voolu, on see induktiivne reaktiivvõimsus;kui vool ületab pinge, on see mahtuvuslik reaktiivvõimsus.

Aktiivvõimsus on elektrienergia, mis on vajalik elektriseadmete normaalseks tööks, st elektrienergia muundamiseks muudeks elektrienergia vormideks (mehaaniline energia, valgusenergia, soojus).Näiteks: 5,5 kilovatti elektrimootorit on 5,5 kilovatti elektrienergiat muundatakse mehaaniliseks energiaks, ajendades pumpa vett pumpama või viljapeksumasinat peksma;erinevad valgustusseadmed muudetakse valgusenergiaks, et inimesed saaksid elada ja töötada valgustusega.

Reaktiivvõimsus on abstraktsem;see on elektrienergia, mida kasutatakse elektri- ja magnetvälja vahetamiseks ahelas ning magnetvälja tekitamiseks ja säilitamiseks elektriseadmetes.See ei tööta väliselt, vaid muundatakse muudeks energialiikideks.Iga elektromagnetilise mähisega elektriseade tarbib magnetvälja loomiseks reaktiivvõimsust.Näiteks 40-vatine luminofoorlamp vajab valguse väljastamiseks rohkem kui 40 vatti aktiivvõimsust (liiteseadis peab ka osa aktiivvõimsusest tarbima), kuid vajab ka umbes 80 reaktiivvõimsust, et liiteseadis mähis tekitaks vahelduva magneti. valdkonnas.Sest see ei tee välist tööd, vaid seda nimetatakse "reaktiivseks".