Resonantkondensaator on vooluahela komponent, mis on tavaliselt paralleelselt ühendatud kondensaator ja induktiivpool. Kui kondensaator tühjeneb, hakkab induktiivpoolil tekkima tagasilöögivool ja induktiivpool laetakse; kui induktiivpooli pinge saavutab maksimumi, tühjeneb kondensaator ning seejärel hakkab induktiivpool tühjenema ja kondensaator laadima. Sellist edasi-tagasi liikumist nimetatakse resonantsiks. Selle protsessi käigus induktiivsust pidevalt laetakse ja tühjeneb, tekitades elektromagnetlaineid.

Füüsikaline printsiip

Kondensaatorite ja induktiivpoolide ahelas, kui kondensaatorid ja induktiivpoolid on paralleelselt ühendatud, võib lühikese aja jooksul toimuda järgmine: kondensaatori pinge suureneb järk-järgult, samal ajal kui vool järk-järgult väheneb; samal ajal suureneb järk-järgult induktiivpooli vool ja induktiivpooli pinge väheneb järk-järgult. Teise lühikese aja jooksul väheneb kondensaatori pinge järk-järgult, samal ajal kui vool järk-järgult suureneb; samal ajal väheneb järk-järgult induktiivpooli vool ja induktiivpooli pinge järk-järgult suureneb. Pinge suurenemisel võib see saavutada positiivse maksimumväärtuse, pinge vähenemisel ka negatiivse maksimumväärtuse ning sama voolu suund muutub selles protsessis nii positiivses kui ka negatiivses suunas, seda nimetatakse ahelat elektriliseks võnkumiseks.

Ahela võnkumise nähtus võib järk-järgult kaduda või jääda muutumatuks. Kui võnkumine püsib, nimetame seda konstantse amplituudiga võnkumiseks ehk resonantsiks.

Aega, mille jooksul kondensaatori või induktiivpooli pinge ühe tsükli jooksul muutub, nimetatakse resonantsperioodiks ja resonantsperioodi pöördväärtust nimetatakse resonantssageduseks. Nn resonantssagedus on defineeritud sel viisil. See on seotud kondensaatori C ja induktiivpooli L parameetritega, nimelt: f=1/√LC.

(L on induktiivsus ja C on mahtuvus)