Resonantskondensaator on vooluahela komponent, mis tavaliselt on paralleelselt kondensaator ja induktiivpool.Kui kondensaator tühjeneb, hakkab induktiivpoolil olema tagasilöögivool ja induktiivpool laetakse;Kui induktiivpooli pinge jõuab maksimumini, tühjeneb kondensaator ja seejärel hakkab induktiivpool tühjenema ja kondensaator laadima, sellist edasi-tagasi liikumist nimetatakse resonantsiks.Selles protsessis induktiivsust pidevalt laetakse ja tühjenetakse, mistõttu tekivad elektromagnetlained.

Füüsiline põhimõte

Kondensaatoreid ja induktiivpooli sisaldavas vooluringis, kui kondensaatorid ja induktiivpoolid on paralleelsed, võib see toimuda lühikese aja jooksul: kondensaatori pinge järk-järgult suureneb, vool aga järk-järgult väheneb;Samal ajal suureneb induktiivpooli vool järk-järgult ja induktiivpooli pinge järk-järgult väheneb.Teise väikese aja jooksul väheneb kondensaatori pinge järk-järgult, samal ajal kui vool järk-järgult suureneb;Samal ajal induktiivpooli vool järk-järgult väheneb ja induktiivpooli pinge järk-järgult suureneb.Pinge tõus võib jõuda positiivse maksimumväärtuseni, pinge langus võib jõuda ka negatiivse maksimumväärtuseni ning sama voolu suund muutub selles protsessis ka positiivses ja negatiivses suunas, sel ajal kutsume vooluringiks elektriline võnkumine.

Ahela võnkumiste nähtus võib järk-järgult kaduda või jätkuda muutumatul kujul.Kui võnkumine on püsiv, nimetatakse seda konstantse amplituudiga võnkumiseks, mida tuntakse ka resonantsina.

Aega, mil kondensaatori või induktiivpooli pinge muutub ühe tsükli jooksul, nimetatakse resonantsperioodiks ja resonantsperioodi pöördväärtust nimetatakse resonantssageduseks.Nn resonantssagedus on määratletud nii.See on seotud kondensaatori C ja induktiivpooli L parameetritega, nimelt: f=1/√LC.

(L on induktiivsus ja C on mahtuvus)